Lemmiku kaotus ja lein – kuidas toime tulla?

Minu kalli Vapra Poisi lahkumisest on möödas juba 4 aastat. Aeg aitab küll armidel paraneda, kuid südames on alati see tühi koht, mida keegi teine ei saa täita. Lemmikloomad ei ole lihtsalt loomad – nad on pereliikmed, hingesugulased ja parimad sõbrad. Ja ma arvan, et kõigil meist on üks lemmik, kellest alati räägitakse, meenutatakse ja kes oli just SEE – meie jaoks on see Vapper Poiss, kes kõigil aastaid hiljem ka silma märjaks teeb.

Lemmiklooma kaotus on midagi, millest paljud meist peavad kahjuks läbi minema. Lein on loomulik ja vajalik, kuid see võib olla väga raske. Mõni tunneb tühjust ja kurbust, mõni süütunnet, teine aga lihtsalt ei oska oma emotsioonidega toime tulla. Ja see on täiesti normaalne.

Kuidas lemmiku kaotusega toime tulla

1. Anna endale aega leinata. Lein on individuaalne protsess ja sellel ei ole kindlat ajakava. Ära tunne, et pead "üle saama" teatud aja jooksul – lein vajab ruumi ja aega. Lubades endal tunda kurbust, saad samm-sammult edasi liikuda. 

2. Räägi oma tunnetest. Lemmiku kaotuse valu võib tunduda väga isiklik, kuid paljud inimesed on sarnases olukorras olnud. Kui tunned, et lein on raske, jaga oma tundeid sõprade, pereliikmete või teiste loomasõpradega. Ka lemmikloomadega seotud grupid või foorumid võivad olla heaks kohaks, kus oma lugu jagada.

3. Loo mälestus. Mälestused aitavad hoida oma lemmikut südames ja vähendada kaotuse valu. Mõned võimalused:

• Tee fotoalbum oma lemmiku piltidest.
• Kirjuta oma lemmikuga seotud toredaid mälestusi üles.
• Loo mälestusese, nagu käpajälg, maal või eriline ehe.
• Istuta puu või lilled tema auks.

4. Ära tunne süüd. Paljud lemmiku kaotanud inimesed tunnevad süüd, kas midagi oleks saanud teisiti teha ja oleks võinud rohkem lemmikuga tegeleda ja aega talle pühendada. Tegelikkuses andsid sa oma lemmikule parima elu ja tema teadis, et teda armastati. Keskendu ilusatele hetkedele, mida koos jagasite ja hoia neid südames.

5. Ole enda vastu lahke. Leinamine on raske ja võib võtta rohkem aega, kui algselt arvad. Ära sunni end tundma teistmoodi, kui hetkel tunned. On täiesti normaalne, kui lemmiku kaotus tekitab pisaraid ka aastate pärast. See tähendab vaid, et ta oli sulle oluline.

Millal on õige aeg uue lemmiku võtmisele mõelda?

See on väga isiklik otsus ja sõltub täielikult sinu valmisolekust. Mõnele tundub uus lemmik kui reetmine vanale sõbrale, samas kui teine tunneb, et uus karvane sõber aitab südamehaava parandada. Oluline on kuulata oma sisetunnet ja võtta uus lemmik alles siis, kui tunned, et oled selleks valmis.

Kuidas aidata lapsi lemmiku kaotusega toime tulemisel?

Kui peres on lapsi, võib see olla nende esimene kokkupuude surmaga. On oluline, et nad saaksid oma tundeid väljendada ja aru saada, et kaotus on loomulik osa elust. Räägi neile lemmiku surmast ausalt ja lihtsalt ning julgustage neid oma kurbust väljendama. Mälestusrituaalid, näiteks küünla süütamine või pildi joonistamine, võivad aidata neil kaotust paremini mõista.

Kuidas tulla toime süütundega?

Süütunne on väga levinud, eriti kui lemmik on vikerkaare taha saadetud eutanaasiaga. Sageli küsivad omanikud endalt: "Kas ma tegin õige otsuse?" Või "Kas oleksin saanud rohkem teha?" Pea meeles, et sa tegid oma lemmiku jaoks parima võimaliku otsuse ja armastus, mida sa talle elu jooksul andsid, on see, mis loeb kõige rohkem.

Minu lugu Vapra Poisiga

Kui sain aru, et Vaprake ei ole enam meiega kaua, soovisin, et mul oleks temast midagi erilist, mida endaga alati kaasas kanda. Võtsin tema käpajälje ja lasin selle graveerida südamekujulisele ripatsile – ühele poole käpajälg, teisele poole VP tähed, mis omakorda moodustavad südame. See ehe on olnud minuga sellest ajast saadik ja on minu jaoks kõige hinnalisem mälestusese.

Ka pärast tema lahkumist tahtsin, et tal oleks oma koht, kus ta jääks osaks meie kodust ja loodusest, mida ta nii väga armastas. Tema tuha matsime meie akna taga oleva kuuse alla – see oli tema lemmikkoht, kus ta sageli pikutas ja ümbritsevat jälgis. See teadmine annab mulle rahu, et ta on ikka lähedal ning tema parima sõbranna Katja tuha plaanime matta tema kõrvale (eelmisel aastal kahjuks pidime hüvasti jätma ka meie teise kiisu Katjaga). 

Kuigi lemmikud ei ole meie kõrval igavesti, elavad nad edasi meie südames, mälestustes ja lugudes, mida jagame. Olgu nad alati meie kõrval – isegi siis, kui neid enam silmaga ei näe.

Mälesta kommetaarides oma lemmikut ja kirjuta temast mingi tore mälestus. 🖤