Kas ka sinu kass jumaldab aknalaual päevitamist? Ole valvas!

Kassid armastavad soojust ja valgust. Pole haruldane, et nad veedavad tunde aknalaual lösutades – nägu vastu päikest, silmad kissis, saba rahulolevalt vibreerimas. Aga kui sinu karvane sõber on heleda karvaga ja eriti roosade kõrvade, nina või silmalaugudega, on ta päikesepõletuse ja isegi nahavähi suhtes palju haavatavam.

Miks just heledad kassid on ohus?

Ehkki tume karv tõmbab päikest ligi, on asi tegelikult naha pigmentatsioonis:

• Valged või helekarvalised kassid ei tooda piisavalt melaniini, mis kaitseks UV-kiirguse eest.
• Roosad kõrvad ja ninad tähendavad, et seal puudub pigment – need alad saavad päikesepõletuse kõige kiiremini.
• Tumedakarvalised kassid on paremini kaitstud, kuigi ka nemad pole täiesti ohutud, eriti kui neil on karvutuid või hõredaid piirkondi.

Miks kassid armastavad päikest nii väga?

Kasside keha temperatuur on veidi kõrgem kui inimestel (umbes 38–39°C) ja nad otsivad loomuomaselt sooja ja valgust, et energiat säästa. Lisaks aitab päikese käes olemine aitab kassil rahuneda ja end turvaliselt tunda ning paljude jaoks on aknalaual olemine ka nagu teler – sealt saab jälgida maailma, inimesi, linde ja elu üldiselt. See kõik tundub süütu ja armas... kuni päevitusest saab nahakahjustus.

 Kuidas päikesepõletus kassil välja näeb?

• Punetus ja ketendus kõrvadel
• ​Valulikkus või paistetus
• Nahakahjustused, mis ei parane
• Karvade hõrenemine ninal ja kõrvadel
• Haavandid või valged täpid – võimalik viide aktiinilisele dermatiidile
• Halvimal juhul võib areneda nahavähk (nt lamerakk-kartsinoom)

 Mida saad selle vältimiseks teha?

1. Piira päikese kätte sattumise aega. Tõmba kardinad ette päeva kuumematel tundidel (11–16) või kasuta UV-filtriga aknakilet.
2. Päikesekreem – ainult loomaarstilt! Ära kasuta inimeste kreemi – see võib sisaldada kassile mürgiseid aineid (nt tsinkoksiidi). Vajadusel küsi loomaarstilt kassile sobivat vahendit.
3. Kontrolli regulaarselt kõrvu ja nina. Punetus, kestendus või haavandid on märgid, et on aeg pöörduda loomaarsti poole, kes hindab olukorda ja määrab vajaliku ravi.

Aga kuidas on lood koertega?

Koerad võivad küll vähem aknal lesida, kuid nad veedavad oluliselt rohkem aega õues – ja see teeb nad päikese ja kuumuse suhtes samuti haavatavaks. Ka koerad võivad saada päikesepõletuse eelmainitud kohtadesse.

Ohustatud on:

• Lühikarvalised ja helekarvalised tõud (nt dalmaatsia koer, whippet, bullterjer)
• Karvutud tõud (nt hiina harjaskoer)
• Koerad, kellel on roosakas ninaots, karvutud kõrvad või õhuke karvkate kõhul

Just nagu kassidel, on koertelgi haavatavamad piirkonnad seal, kus karv ei kaitse – ja UV-kiired pääsevad otse nahale. Kuid koerte puhul on veel üks väga suur oht...

...KUUM ASFALT!

Päikesepõletus pole ainus probleem – asfalt võib suvepäeval soojeneda kuni 60°C-ni, mis on piisav, et koera käpapadjandid saaksid põletada juba mõne minutiga.
💡 Lihtne test: pane oma käsi asfaldile. Kui sul on seal ebamugav, siis kujuta ette, mida tunneb su koer.

Kuidas oma koera kaitsta?
​
1. Jaluta varahommikul või hilisõhtul – kui asfalt on jahtunud
2. Vali jalutuskäiguks pigem mururajad või metsarajad
3. Kasuta vajadusel spetsiaalseid koerajalatseid või käpakaitsekreemi
4. Jälgi märke, et koera käpad oleksid terved – nt lonkamine, käppade tõstmine, punetus või kuivus

Lemmiklooma kaotus on midagi, millest paljud meist peavad kahjuks läbi minema. Lein on loomulik ja vajalik, kuid see võib olla väga raske. Mõni tunneb tühjust ja kurbust, mõni süütunnet, teine aga lihtsalt ei oska oma emotsioonidega toime tulla. Ja see on täiesti normaalne.

Kuidas lemmiku kaotusega toime tulla

1. Anna endale aega leinata. Lein on individuaalne protsess ja sellel ei ole kindlat ajakava. Ära tunne, et pead "üle saama" teatud aja jooksul – lein vajab ruumi ja aega. Lubades endal tunda kurbust, saad samm-sammult edasi liikuda. 

2. Räägi oma tunnetest. Lemmiku kaotuse valu võib tunduda väga isiklik, kuid paljud inimesed on sarnases olukorras olnud. Kui tunned, et lein on raske, jaga oma tundeid sõprade, pereliikmete või teiste loomasõpradega. Ka lemmikloomadega seotud grupid või foorumid võivad olla heaks kohaks, kus oma lugu jagada.

3. Loo mälestus. Mälestused aitavad hoida oma lemmikut südames ja vähendada kaotuse valu. Mõned võimalused:

• Tee fotoalbum oma lemmiku piltidest.
• Kirjuta oma lemmikuga seotud toredaid mälestusi üles.
• Loo mälestusese, nagu käpajälg, maal või eriline ehe.
• Istuta puu või lilled tema auks.

4. Ära tunne süüd. Paljud lemmiku kaotanud inimesed tunnevad süüd, kas midagi oleks saanud teisiti teha ja oleks võinud rohkem lemmikuga tegeleda ja aega talle pühendada. Tegelikkuses andsid sa oma lemmikule parima elu ja tema teadis, et teda armastati. Keskendu ilusatele hetkedele, mida koos jagasite ja hoia neid südames.

5. Ole enda vastu lahke. Leinamine on raske ja võib võtta rohkem aega, kui algselt arvad. Ära sunni end tundma teistmoodi, kui hetkel tunned. On täiesti normaalne, kui lemmiku kaotus tekitab pisaraid ka aastate pärast. See tähendab vaid, et ta oli sulle oluline.

Millal on õige aeg uue lemmiku võtmisele mõelda?

See on väga isiklik otsus ja sõltub täielikult sinu valmisolekust. Mõnele tundub uus lemmik kui reetmine vanale sõbrale, samas kui teine tunneb, et uus karvane sõber aitab südamehaava parandada. Oluline on kuulata oma sisetunnet ja võtta uus lemmik alles siis, kui tunned, et oled selleks valmis.

Kuidas aidata lapsi lemmiku kaotusega toime tulemisel?

Kui peres on lapsi, võib see olla nende esimene kokkupuude surmaga. On oluline, et nad saaksid oma tundeid väljendada ja aru saada, et kaotus on loomulik osa elust. Räägi neile lemmiku surmast ausalt ja lihtsalt ning julgustage neid oma kurbust väljendama. Mälestusrituaalid, näiteks küünla süütamine või pildi joonistamine, võivad aidata neil kaotust paremini mõista.

Kuidas tulla toime süütundega?

Süütunne on väga levinud, eriti kui lemmik on vikerkaare taha saadetud eutanaasiaga. Sageli küsivad omanikud endalt: "Kas ma tegin õige otsuse?" Või "Kas oleksin saanud rohkem teha?" Pea meeles, et sa tegid oma lemmiku jaoks parima võimaliku otsuse ja armastus, mida sa talle elu jooksul andsid, on see, mis loeb kõige rohkem.

Minu lugu Vapra Poisiga

Kui sain aru, et Vaprake ei ole enam meiega kaua, soovisin, et mul oleks temast midagi erilist, mida endaga alati kaasas kanda. Võtsin tema käpajälje ja lasin selle graveerida südamekujulisele ripatsile – ühele poole käpajälg, teisele poole VP tähed, mis omakorda moodustavad südame. See ehe on olnud minuga sellest ajast saadik ja on minu jaoks kõige hinnalisem mälestusese.

Ka pärast tema lahkumist tahtsin, et tal oleks oma koht, kus ta jääks osaks meie kodust ja loodusest, mida ta nii väga armastas. Tema tuha matsime meie akna taga oleva kuuse alla – see oli tema lemmikkoht, kus ta sageli pikutas ja ümbritsevat jälgis. See teadmine annab mulle rahu, et ta on ikka lähedal ning tema parima sõbranna Katja tuha plaanime matta tema kõrvale (eelmisel aastal kahjuks pidime hüvasti jätma ka meie teise kiisu Katjaga). 

uu, saan uhkusega öelda, et Lemmikuhoidja on läbinud koerte ja kasside esmaabikoolituse (18.01.2025), mille viisid läbi Rannamõisa Petcity loomaarstid Mari Jürgenson ja Kristina Krehhova. Koolitus andis väärtuslikke teadmisi, kuidas loomi aidata erinevates hädaolukordades. Jagan teiega peamisi punkte ja nõuandeid, mida iga loomaomanik võiks teada.

ESMAABI EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED

Esmaabi eesmärk on stabiliseerida looma seisund ja takistada olukorra halvenemist, kuni jõuad kliinikusse. 

• Jää rahulikuks. Loom tunneb sinu stressi ja see võib tema olukorda halvendada.
• ​​Hinda looma seisundit. Kontrolli tema hingamist, pulssi ja limaskestade värvust.

• Anna esmaabi vastavalt olukorrale.
• Võta ühendust loomakliinikuga. Selgita olukorda ja anna teada, millal jõuad kliinikusse. Kui sa ei ole kindel, kas loomaga peaks pöörduma kliinikusse, siis helista sinna ja küsi abi/nõu.

​
MILLAL PÖÖRDUDA KOHESELT KLIINIKUSSE?

Siin on olukorrad, mis vajavad kiiret arstide sekkumist:

• Hingamisraskused.
• Krambihood, mis kestavad üle 5minuti
• Tugev verejooks
• Äkiline kõhu suurenemine (1-2 h jooksul), mis võib viidata maokeerule või sisemisele verejooksule
• Rästikuhammustus või mürgistuse kahtlus
• Keha temperatuur alla 37°C või üle 41°C.
• Loom sõi ära mingi eseme (nt soki, patsikummi vms).

​
MIDA SAAN ISE JÄLGIDA?

Kehatemperatuuri mõõtmine:

• Kasuta digitaalset termomeetrit ja libesta see näiteks vaseliiniga.
• Sisesta termomeeter õrnalt pärakusse 1–2 cm sügavusele.
• Normaalne temperatuur: 38–39,2°C.
  • Alla 37°C vajab loom soojendamist
  • Üle 41°C viitab kuumarabandusele või põletikulisele seisundile.

Hingamine:

• Kassidel: 20–30 korda minutis.
• Koertel: 10–30 korda minutis.
• Hingamine peaks olema ühtlane ja peaaegu hääletu (lühikoonulistel võib see olla kaasasündinud nende tõu eripära tõttu nt Prantuse buldog jne)
• Hingeldamine/lõõtsutamine kasside puhul ei ole normaalne v.a. kui tegu on kassipojaga/aktiivse kassiga mänguhoos või suures stressiolukorras. Hingamisraskustega tuleks pöörduda viivitamatult arstile.

Pulss:

• Väikestel koertel: 100–180 korda minutis.
• Suurtel koertel: 60–140 korda minutis.
• Kassidel: 120–200 korda minutis (kassipoegadel kuni 240 korda minutis).
  Pulssi saab katsuda rindkere vasakult küljelt või reie siseküljelt.

Limaskestad ja nende tähendus
Kontrolli limaskestade värvust, tõstes looma mokka.

• Roosad: Normaalne seisund. 
• Kollased: Võivad viidata maksaprobleemidele või sapiteede haigus
• Valged või heledad: Võivad viidata vereringehäirele, verekaotusele või šokile.
• Punasetäpilised: Veritsus, hüübimishäired (seisund pigem tõsine sellisel juhul).
• Tumedalt punased: Ülekuumenemine, palavik või sepsis.
• Haavandid: Kaltsiviirus, kaugele arneneud neeruhaigus. Niisama vigastus paraneb üldiselt paari päevaga.

Vajuta igemele: valge laik peaks taastuma roosaks 1–2 sekundi jooksul. Kui nii, siis see on igati hea märk!
Naha turgor
Selle abil kontrollitakse loomal vedelikupuudust.

• Normaalne: Kui nahk on elastne ja langeb tõmmates kiiresti tagasi.
• Viitab vedelikupuudusele: Kui nahk langeb tõmmates aeglaselt tagasi või jääb ülesse. Sellisel juhul vajab loom vedelikuravi ehk tilgutit.

LEVINUMAD PROBLEEMID JA KUIDAS ANDA ESMAABI?

Verejooks ja haavad:

• Loputa haav soolalahusega (nt NaCl) või haavaloputusvahendiga.
• Tee rõhkside, kasutades marlit ja elastset sidet. Vatti haavale panna ei soovitata.
• Kui haav on kõhu- või rinnapiirkonnas, jälgi, et side poleks liiga pingul (vastasel juhul võib see takistada hingamist).

Kuuma- ja külmarabandus:

• Kuumarabandus:
  • Tõsta loom jahedasse kohta ja jahuta tasapisi (nt märja rätikuga).
  • Ära jahuta liiga kiiresti – temperatuuri alandamine peab olema järk-järguline.
• Alajahtumine:
  • Soojenda looma pleedi või sooja veega täidetud pudelitega. Ka soojendada ei tohiks liiga kiiresti. Kui kehatemperatuur ei hakka tõusma, siis tuleb pööruda kliinikusse, sest loom võib vajada kõrvalist abi (alla 37 kraadi tuleks pöörduda kliinikusse).

Krambid:

• Loo rahulik keskkond: lülita välja tugevad helid ja valgus.
• Ära hoia looma kinni ega pane talle midagi suhu! Keele allaneelamine on müüt! Keele närimine pole nii ohtlik, kui millegi alla neelamine krampide ajal midagi suhu pannes. Haavandid keelel paranevad üldiselt paari päevaga ning kahju on väiksem.
• Kui loom hakkab vaikselt toibuma võib niisutada keelt ja paitada, et rahustada teda näidates enda kohalolu.
• Kui krambid kestavad üle 5 minuti pöördu kohe kliinikusse.

​Rästikuhammustus:

• Vii loom kohe kliinikusse! Rästiku hammutus on äärmiselt ohtlik ja vajab koheselt arstide sekkumist ning statsionaari (see on müüt, et kassidele rästiku hammustus ei ole mürgine, ON KÜLL!) 

​Kahjuks on mul ka endal kogemus suure 40kg koera puhul, kellel rästikuhammutus kahjustas organismi niivõrd palju, et 2 nädalat hiljem andsid organid alla. Palun pöördu KOHESELT kliinikusse!
Allergilised reaktsioonid (nt herilase nõelamine):

• Loputa hammustuskoht.
• Külmakompress vähendab turset (küma tuleks panna peale läbi marli või rätiku)
• Vajadusel anna kliinikust soovitatud allergiaravimeid (nt Tavegyl või Zyrtec). Kindlasti on oluline arvestada looma kehakaaluga! Väike mops vs suur bernhardiin vajavad erinevat annustamist!

Võõrkeha hingamisteedes: Kasuta Heimlich Maneuver võtet. 

1. ​Tõsta looma tagakäppadest üles, et  gravitatsioonil aidata see väljutada.
2. Vaata loomale suhu, kas võõrkeha on võimalik õrnalt liigutada, et see paremini välja tuleks (NB! vaata, et sa seda rohkem kurku ei lükkaks!)
3. Roiete lõpus pehme kõhu osas suruda järsu liigutusega, et loom hakkaks kõhima.
4. Koputada vastu abaluid, et võõrkeha väljutada.

Neid tegevusi võib korrata mitu korda. Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada pöördu kliinikusse.
Võõrkeha alla neelamine: Kui loom neelab alla midagi ohtlikku (sokk, juuksekumm, patarei jne), siis pöördu koheselt kliinikusse. Kui ohtlik ese on veel maos on võimalik seda oksendamisega väljutada. Kui ese on juba jõudnud soolestikku, siis vajab loom üldiselt kirurgilist sekkumist. Seega pigem pöörduda kliinikusse pigem varem kui hiljem!
Oksendamise esilekutsumiseks võib kasutada soola (asetades soola keelepärale), kuid ainult hädaolukorras, kui nt kliinikusse minemine ei ole võimalik- sool võib tekitada gastriiti ning ka see vajab hiljem ravi.
Ohtlikud toidud: šokolaad, viinamarjad, sibul, küüslauk, pähklid, kofeiin (1 pisike tükk ei pruugi teha midagi hullu; suurem kogus on aga ohtlik ja võib vajada arstiabi ).
Ravimid: Paracetamol on kassidele äärmiselt ohtlik, kuna see takistab hapniku edasi kandmist kehas ning kahjuks suuremal osal juhtudest lõppeb see surmaga. Ibuprofeen on ohtlik nii koertele kui kassidele. Hoia oma ravimeid kättesaamatus kohas!

KUIDAS LOOMA ELUSTADA?

Kassi ja koera süda asub vasakulpool rinnakorvis (küljelt vaadates õige koht pumpamiseks on küünarnuki taga, mõned cm ülesse poole).
Kassi ja väiksema koera puhul- aseta loom küllili ja pane käed ümber rindkere ning alusta südamemassaažiga (''pumpamisega''). Suurem koer aseta küllili või sellili ning ''pumpa'' nagu inimest kahe käega.
Rinnakorv tuleb ca ⅓-½ alla suruda. Ideaalis 30:2 reegel- Pumpa 30x ning seejärel tee  2x suust suhu hingamist. Selleks hoia looma suu käega kinni ning puhu ninast õhku sisse hingamise tempos.
Arvesta looma kopsumahuga (väikese koera/kassi puhul vähem, suure koera puhul rohkem õhku). Võõrale loomale ainult südamemassaaž. 
Kodune elustamine on vaid looma elus hoidmiseks ja stabiliseerimiseks kuni professionaalse abi saamiseni! Ära karda loomale veel rohkem viga teha! Siin tuleb hinnata, kas hullem on murdunud roided või surm.

MIS VÕIKS KODUS OLEMAS OLLA?
​

• Digitaalne termomeeter.
• Haavaloputusvahend (nt soolalahus).
• Marli ja elastsed sidemed.
• Puugitangid
• Probiootikumid ja kõhulahtisuse vastased vahendid.
• Jahutusmatt või -vest kuumadeks päevadeks.
• Käärid ja pintsetid.
• Pleed või tekk alajahtumise korral.

Pea meeles, et esmaabi ei asenda loomaarsti, kuid see võib aidata lemmiku elu päästa kuni professionaalse abi saamiseni. 

Kas Sul on kodus esmaabi tarvikud olemas ja oskad vajadusel enda loomale esmaabi anda?