Kas ka sinu kass jumaldab aknalaual päevitamist? Ole valvas!

Kassid armastavad soojust ja valgust. Pole haruldane, et nad veedavad tunde aknalaual lösutades – nägu vastu päikest, silmad kissis, saba rahulolevalt vibreerimas. Aga kui sinu karvane sõber on heleda karvaga ja eriti roosade kõrvade, nina või silmalaugudega, on ta päikesepõletuse ja isegi nahavähi suhtes palju haavatavam.

Miks just heledad kassid on ohus?

Ehkki tume karv tõmbab päikest ligi, on asi tegelikult naha pigmentatsioonis:

• Valged või helekarvalised kassid ei tooda piisavalt melaniini, mis kaitseks UV-kiirguse eest.
• Roosad kõrvad ja ninad tähendavad, et seal puudub pigment – need alad saavad päikesepõletuse kõige kiiremini.
• Tumedakarvalised kassid on paremini kaitstud, kuigi ka nemad pole täiesti ohutud, eriti kui neil on karvutuid või hõredaid piirkondi.

Miks kassid armastavad päikest nii väga?

Kasside keha temperatuur on veidi kõrgem kui inimestel (umbes 38–39°C) ja nad otsivad loomuomaselt sooja ja valgust, et energiat säästa. Lisaks aitab päikese käes olemine aitab kassil rahuneda ja end turvaliselt tunda ning paljude jaoks on aknalaual olemine ka nagu teler – sealt saab jälgida maailma, inimesi, linde ja elu üldiselt. See kõik tundub süütu ja armas... kuni päevitusest saab nahakahjustus.

 Kuidas päikesepõletus kassil välja näeb?

• Punetus ja ketendus kõrvadel
• ​Valulikkus või paistetus
• Nahakahjustused, mis ei parane
• Karvade hõrenemine ninal ja kõrvadel
• Haavandid või valged täpid – võimalik viide aktiinilisele dermatiidile
• Halvimal juhul võib areneda nahavähk (nt lamerakk-kartsinoom)

 Mida saad selle vältimiseks teha?

1. Piira päikese kätte sattumise aega. Tõmba kardinad ette päeva kuumematel tundidel (11–16) või kasuta UV-filtriga aknakilet.
2. Päikesekreem – ainult loomaarstilt! Ära kasuta inimeste kreemi – see võib sisaldada kassile mürgiseid aineid (nt tsinkoksiidi). Vajadusel küsi loomaarstilt kassile sobivat vahendit.
3. Kontrolli regulaarselt kõrvu ja nina. Punetus, kestendus või haavandid on märgid, et on aeg pöörduda loomaarsti poole, kes hindab olukorda ja määrab vajaliku ravi.

Aga kuidas on lood koertega?

Koerad võivad küll vähem aknal lesida, kuid nad veedavad oluliselt rohkem aega õues – ja see teeb nad päikese ja kuumuse suhtes samuti haavatavaks. Ka koerad võivad saada päikesepõletuse eelmainitud kohtadesse.

Ohustatud on:

• Lühikarvalised ja helekarvalised tõud (nt dalmaatsia koer, whippet, bullterjer)
• Karvutud tõud (nt hiina harjaskoer)
• Koerad, kellel on roosakas ninaots, karvutud kõrvad või õhuke karvkate kõhul

Just nagu kassidel, on koertelgi haavatavamad piirkonnad seal, kus karv ei kaitse – ja UV-kiired pääsevad otse nahale. Kuid koerte puhul on veel üks väga suur oht...

...KUUM ASFALT!

Päikesepõletus pole ainus probleem – asfalt võib suvepäeval soojeneda kuni 60°C-ni, mis on piisav, et koera käpapadjandid saaksid põletada juba mõne minutiga.
💡 Lihtne test: pane oma käsi asfaldile. Kui sul on seal ebamugav, siis kujuta ette, mida tunneb su koer.

Kuidas oma koera kaitsta?
​
1. Jaluta varahommikul või hilisõhtul – kui asfalt on jahtunud
2. Vali jalutuskäiguks pigem mururajad või metsarajad
3. Kasuta vajadusel spetsiaalseid koerajalatseid või käpakaitsekreemi
4. Jälgi märke, et koera käpad oleksid terved – nt lonkamine, käppade tõstmine, punetus või kuivus

Lemmiklooma kaotus on midagi, millest paljud meist peavad kahjuks läbi minema. Lein on loomulik ja vajalik, kuid see võib olla väga raske. Mõni tunneb tühjust ja kurbust, mõni süütunnet, teine aga lihtsalt ei oska oma emotsioonidega toime tulla. Ja see on täiesti normaalne.

Kuidas lemmiku kaotusega toime tulla

1. Anna endale aega leinata. Lein on individuaalne protsess ja sellel ei ole kindlat ajakava. Ära tunne, et pead "üle saama" teatud aja jooksul – lein vajab ruumi ja aega. Lubades endal tunda kurbust, saad samm-sammult edasi liikuda. 

2. Räägi oma tunnetest. Lemmiku kaotuse valu võib tunduda väga isiklik, kuid paljud inimesed on sarnases olukorras olnud. Kui tunned, et lein on raske, jaga oma tundeid sõprade, pereliikmete või teiste loomasõpradega. Ka lemmikloomadega seotud grupid või foorumid võivad olla heaks kohaks, kus oma lugu jagada.

3. Loo mälestus. Mälestused aitavad hoida oma lemmikut südames ja vähendada kaotuse valu. Mõned võimalused:

• Tee fotoalbum oma lemmiku piltidest.
• Kirjuta oma lemmikuga seotud toredaid mälestusi üles.
• Loo mälestusese, nagu käpajälg, maal või eriline ehe.
• Istuta puu või lilled tema auks.

4. Ära tunne süüd. Paljud lemmiku kaotanud inimesed tunnevad süüd, kas midagi oleks saanud teisiti teha ja oleks võinud rohkem lemmikuga tegeleda ja aega talle pühendada. Tegelikkuses andsid sa oma lemmikule parima elu ja tema teadis, et teda armastati. Keskendu ilusatele hetkedele, mida koos jagasite ja hoia neid südames.

5. Ole enda vastu lahke. Leinamine on raske ja võib võtta rohkem aega, kui algselt arvad. Ära sunni end tundma teistmoodi, kui hetkel tunned. On täiesti normaalne, kui lemmiku kaotus tekitab pisaraid ka aastate pärast. See tähendab vaid, et ta oli sulle oluline.

Millal on õige aeg uue lemmiku võtmisele mõelda?

See on väga isiklik otsus ja sõltub täielikult sinu valmisolekust. Mõnele tundub uus lemmik kui reetmine vanale sõbrale, samas kui teine tunneb, et uus karvane sõber aitab südamehaava parandada. Oluline on kuulata oma sisetunnet ja võtta uus lemmik alles siis, kui tunned, et oled selleks valmis.

Kuidas aidata lapsi lemmiku kaotusega toime tulemisel?

Kui peres on lapsi, võib see olla nende esimene kokkupuude surmaga. On oluline, et nad saaksid oma tundeid väljendada ja aru saada, et kaotus on loomulik osa elust. Räägi neile lemmiku surmast ausalt ja lihtsalt ning julgustage neid oma kurbust väljendama. Mälestusrituaalid, näiteks küünla süütamine või pildi joonistamine, võivad aidata neil kaotust paremini mõista.

Kuidas tulla toime süütundega?

Süütunne on väga levinud, eriti kui lemmik on vikerkaare taha saadetud eutanaasiaga. Sageli küsivad omanikud endalt: "Kas ma tegin õige otsuse?" Või "Kas oleksin saanud rohkem teha?" Pea meeles, et sa tegid oma lemmiku jaoks parima võimaliku otsuse ja armastus, mida sa talle elu jooksul andsid, on see, mis loeb kõige rohkem.

Minu lugu Vapra Poisiga

Kui sain aru, et Vaprake ei ole enam meiega kaua, soovisin, et mul oleks temast midagi erilist, mida endaga alati kaasas kanda. Võtsin tema käpajälje ja lasin selle graveerida südamekujulisele ripatsile – ühele poole käpajälg, teisele poole VP tähed, mis omakorda moodustavad südame. See ehe on olnud minuga sellest ajast saadik ja on minu jaoks kõige hinnalisem mälestusese.

Ka pärast tema lahkumist tahtsin, et tal oleks oma koht, kus ta jääks osaks meie kodust ja loodusest, mida ta nii väga armastas. Tema tuha matsime meie akna taga oleva kuuse alla – see oli tema lemmikkoht, kus ta sageli pikutas ja ümbritsevat jälgis. See teadmine annab mulle rahu, et ta on ikka lähedal ning tema parima sõbranna Katja tuha plaanime matta tema kõrvale (eelmisel aastal kahjuks pidime hüvasti jätma ka meie teise kiisu Katjaga).